ET

Kuidas valida õige kujuga joogiklaas?

Jalaga või ilma, suured, väikesed, sirgete seintega või tulbikujulised, kerged ning raskemad. Õige klaasi valimine võib osutuda ülimalt keeruliseks ülesandeks. Visuaalselt ilusaid klaase on olemas igale maitsele, kuid kas tegelikult üldse on oluline, millist klaasi kasutada? Julgeme väita, et on, sest õige klaas lubab joogil eriliselt särada.

Erinevat tüüpi klaasid ei ole kindlasti mõeldud kedagi piirama vaid tooma esile konkreetse joogi parimaid omadusi.  Tõenäoliselt ei pahanda keegi, kui kodusel koosviibimisel ginikokteili veeklaasist või Chardonnayd punase veini klaasist serveeritakse. Restoranides ning baarides näitab õigete klaaside kasutamine aga seda, et tead, mida teed ning hoolid oma külaliste heaolu eest iga nurga alt.

Miks on klaasi kuju oluline?

Temperatuur – joogi parimad omadused avalduvad kindlal temperatuuril, just seetõttu on näiteks valge veini klaasid üldiselt punase veini omadest väiksemad.
Jaapani teadlased tõestasid 2015. aastal, et veini nautimisel on õige temperatuur ülimalt oluline, sest liiga kõrgel temperatuuril või valest klaasist serveeritud veini puhul domineerib alkoholilõhn veini enda peente nüansside üle (allikas).

Aroom – kas oled kunagi proovinud midagi süüa või juua nii, et nina on kinni? Tundub ju maitsetu? Haistmismeel on maitsete tundmisega tugevalt seotud ning õige klaasikuju aitab joogi aroomid paremini esile tuua. Näiteks veiniklaaside äär on tihti sissepoole kaldu just selleks, et joogi peened nüansid paremini avalduksid ning tugev etanool neid ei varjutaks.

 Maitse – klaasi kuju määrab selle kuidas me joome, millise suu osaga märjuke kõige esimesena kokku puutub ning seeläbi ka selle, kuidas me jooki kogeme. Näiteks laiast klaasist juues me langetame oma pead, kuid kitsast pokaalist juues kallutame pead kuklasse ning nii on kogemus täiesti erinev.
Keele erinevad osad on kaetud erinevate retseptoritega, mis tunnevad mõru, haput, soolast, magusat ning umami maitset. Kunagi usutud teooria, et konkreetne keele osa tunneb vaid üht kindlat maitset on tänaseks ümber lükatud, kuid klaasi kuju mõjutab joogi tajumist kindlasti. Seega teame küll seda, et klaasi kuju mõjutab, kuidas me maitset tajume, kuid seda, mida meie maitsemeeled edasi teevad ei ole veel teaduslikult tõestatud (allikas).
Lisaks on oluline ka see, mis joogiga klaasis toimub – suuremates klaasides on punasel veinil võimalus hapnikuga kokku puutudes oksüdeeruda, et kompleksne maitse avada. Valge veini puhul soovime oksüdeerumist valdavalt vältida ning ka see on üks põhjustest, miks seda väiksemat klaasist serveerida.

Välimus – esimese kogemuse saame me alati läbi silmade, seega on väga oluline ka klaaside ilu. Tšiili poeet Pablo Neruda väitis, et erinevat värvi klaasidest maitseb sama jook erinevalt ning ka paljud psühholoogid toetavad teooriat, et värvid mõjutavad ka maitsemeeli. Üks asi, mida ilusad klaasid koos kauni serveeringuga teevad on kindlasti ootuste üles kruvimine ning kas see pole mitte see, mida me baaris või restoranis näha soovime? Midagi erilisemat, kui kodus – eks?

Joogi temperatuur, klaasi kuju ning värv – tõenäoliselt on neil kõigil oma roll selles, kuidas me jooke tajume. Siia nimekirja saame lisada veel ka asukoha, seltskonna, kellaaja, taustaks mängiva muusika ning veel lõputult väikeseid nüansse, mis kõik tervikelamuse saamisel kristallklaaside kokkulöömise kauni kõlana kaasa mängivad.

Kuidas siis ikkagi õige klaas valida?

Me tahaksime, et meil oleks täiuslik vastus. Tegelikult on tõde see, et peab lihtsalt katsetama. Segades kokku uue kokteili või võttes menüüsse uue veini – lihtsalt proovige, millisest klaasist see kõige paremini maitseb ning katsetage, millised klaasid kliente kõige rohkem meelitavad.

Vaata Gemossi klaaside valikut siit.